“Olen oma teekonnal kokku puutunud väga erinevate eneseabitehnikatega ja kõik need on olnud toekad kargud, mis aitasid järgmise ukseni jõuda. Tänu heale inimesele sattusin hologrammiteraapiat proovima. Algul mõtlesin, et järjekordne… aga miski hakkas minu sees kruvisid keerama ja otsustasin katsetada, sest peale raha polnud ju midagi kaotada.
Esimene seanss muutis minu arvamust asjast kardinaalselt. Ma avastasin endas oma personaalse süva- ja püsiriigi – alateadvuse ning seal sigatsevad programmid. Lisaks hakkasin iga seansiga järjest rohkem taipama, kuidas need programmid tekivad ning tööle hakkavad.
Üks kogu senise protsessi eredaim näide on ehk hiljuti tehtud kala-allergia uurimistöö. See allergia on vaevanud mind niikaua kui mäletan ning sellega kaasnevad põhilised sümptomid olid poomistunne kõris, valu parema abaluu all ja rinnaku taga. Kindlalt ei saa veel väita aga on tõsine kahtlus, et ka krooniliste peavaludega oli sellel kõigel samuti seos, sest ka siin on toimunud tõsine seansijärgne pööre paremuse suunas.
Tegelen rakendusliku biomehhaanikaga ja see on õpetanud mind oma kehas toimuvat väga hästi tunnetama. Seansi ajal reageeris keha väga tugevalt: tulivalusad torked südames, nüri valu seljas ja suur füüsiline väsimus, lisaks veel igasugust kribu-krabu. Lisandus veel see, et torked tekkisid juba seansile eelneval päeval ja see tähendas minu jaoks tagantjärele tarkusena, et keha oli juba varakult valmis tegutsema ning andis teada, et teeb minuga koostööd.
Seansid on minu maailma tohutult avardanud. Olen järjest selgemalt hakanud aduma, kuidas minu personaalne süvariik minu tegemisi kontrollib ja juhib. Olen enda jaoks avastanud meetodi, mis võimaldab mul oma süvariigi kontrolli alt välja vingerdada, sest on ju iga süsteemi peamine ülesanne enda peremeesorganismi kontrollida ja kui miski seda kontrolli segama hakkab siis tuleb see kas hävitada või blokeerida.
Sain aru, kuidas seesmine süvariik sarnaselt välisele, hakkas blokeerima minu loovust, eneseusku ja -teadvust, julgust, tajusid ja väge… Hakkasin mõistma, kuidas minu sisemuses toimuv takistas kõikide vahenditega minu kontakteerumist iseendaga ning mind ümbritseva maailmaga. Hologrammiteraapia annab võimaluse lülituda väliselt süvariigilt ümber seesmisele süvariigile ning tundub, et lõpuks ometi on olemas tööriist, mille abil saab päikesevalguse suunata Hinge kõige pimedamates soppides toimuvat käärimist valgustama.
Täna ma söön kala. Kana saan ka süüa. On küll väike sisemine ärevus kui kalatükk suhu rändab aga varasem pool päeva või kauem kestnud valu- ning lämbumistunne on kadunud – keha siiski veel mäletab, sest füüsiline maailm vajab ümberhäälestumiseks aega. Praktiliselt on kadunud krooniline peavalu ja juba see on suurepärane kui sa hommikul ärkad, ilma, et kroonilise pohmelli tunne ajaks sind esimese asjana valuvaigisti karpi otsima.”
