<\/p>\n\n\n\n
S\u00f6\u00f6misk\u00e4itumine ja sellega seotud emotsioonid on keerulised. Samuti on toitumisharjumustega tihedalt seotud ka mured kehakaaluga ja sellest tulenevalt kehva enesehinnanguga. Paljud inimesed tunnevad pidevat \u00e4revust oma kaalu, v\u00e4limuse ja toitumise \u00fcle, kuid v\u00e4hesed m\u00f5istavad, et nende hirmude ja rahulolematuse taga on tihti s\u00fcgavale juurdunud alateadlikud mustrid ja f\u00fc\u00fcsilised abin\u00f5ud ja dieedid toovad vaid ajutist leevendust, aga mitte lahendust. <\/p>\n\n\n\n
Meie suhe toiduga ei ole lihtsalt f\u00fc\u00fcsiline vajadus keha toitmiseks \u2013 see on sageli seotud emotsioonide, m\u00e4lestuste ja alateadlike mustritega. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f6\u00f6mine on miski, mis praegu, enamike inimeste teadvustasandit arvestades, on vajalik elluj\u00e4\u00e4miseks. Jah, maailmas on inimesi, kes ei vaja toitu ja jooki, kes on suutnud oma kehas k\u00f5ik protsessid t\u00f6\u00f6le panna nii, et see toodab ise k\u00f5ike vajalikku praanast v\u00f5i valgusest. Aga see eeldab teatud teadvusetasandit, mis on vaba igasugustest elluj\u00e4\u00e4misre\u017eimidest. Kui sa sellel teadvustasandil ei ole (peaaegu k\u00f5ik inimesed maailmas praegu veel ei ole), siis sa ikkagi vajad toitu ja teatud aineid selleks, et keha t\u00f6\u00f6taks. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f6\u00f6mine on meie jaoks keha vajalike ainetega varustamine ja see on tihedalt seotud eluj\u00f5uga. Kui oleme stressis, on meil vaja lisaks aineid, sest keha kulutab neid stressi olukorras rohkem ja ka muud protsessid v\u00f5ivad saada h\u00e4iritud, nagu n\u00e4iteks kuidas keha ained absorbeerib, ehk omastab ja kuidas metaboliseerib, ehk ained rakutasandil t\u00f6\u00f6le paneb. Loomulikult paneb stress meid rohkem s\u00f6\u00f6ma. Kuid paraku ei ole me stressis olles teadlikud ja hakkame valima toite, mis mitte ei anna vajalikke aineid, vaid oma maitsetega pakuvad meile lohutust. Ehk me hakkame tegelikult toitma oma emotsioone, mitte keha. Valides toite, mis pakuvad lohutust, aga mitte vajalikke aineid, j\u00e4\u00e4b keha rakutasandil \u00fche enam n\u00e4lga ja tekib protsess, kus tunneme \u00fcha suuremat vajadust s\u00f6\u00f6gi j\u00e4rele, sest otsime vajalikke aineid. Ehk tekib omamoodi n\u00f5iaring. Me pakume siis kehale aineid, mis ei toida rakke, vaid muutuvad rasvaks. <\/p>\n\n\n\n
On ka teist t\u00fc\u00fcpi k\u00e4itumisharjumusi seoses stressiga ja s\u00f6\u00f6misega. Olen t\u00e4hele pannud \u00fcsna mitmel tuttaval, kuidas nad stressi olukorras hoopis l\u00f5petavad s\u00f6\u00f6mise. S\u00f6\u00f6k muutub neile vastikuks ja maitsetuks ja nad peavad ennast sundima, et midagi suust sisse ajada. Selle taga v\u00f5ib olla seesama tunne, et k\u00f5ik tundub m\u00f5ttetu, k\u00e4ega l\u00f6\u00f6mine enda elu suhtes ja ka mingil m\u00e4\u00e4ral karistamine, et mulle ei olegi midagi vaja, v\u00f5i ma ju ei saa niikuinii seda, mida ma tegelikult vajan. Ja see on samamoodi oma keha n\u00e4lga j\u00e4tmine, rasva k\u00fcll ei teki, aga j\u00f5uetus ja eluj\u00f5u kadumise tunne tekib ikkagi.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik need erinevad variandid s\u00f6\u00f6misega seotud \u00e4revatest seisunditest (kus anname endale rohkem toitu, kui vajame, v\u00f5i valime toitu, mis meid ei toeta, v\u00f5i ei anna endale piisavalt vajalikku toitu) on tingitud teatud alateadlikest mustritest.<\/p>\n\n\n\n
Mida me saame s\u00f6\u00f6gist? Nagu juba mainisin, eluj\u00f5udu ja vajalikke aineid. Alateadlike segaduste juured sellega seoses v\u00f5ivad ulatuda juba v\u00e4ga varajasse ikka. Beebi vajab k\u00f5ige rohkem eluks piima, eelistatult emapiima ja l\u00e4hedaste \u00f5rnust, hellust, puudutusi. Kuid alati ei ole me saanud seda beebina nii nagu vajasime, isegi kui meil on olnud v\u00e4ga hoolivad ja hoolitsevad vanemad. Esiteks olid varem \u00fchiskonnas kujunenud erinevad arusaamad, kuidas on m\u00f5istlik lapsi kasvatada. N\u00e4iteks, et lapsele ei tohiks anda s\u00fc\u00fca tihemini kui 4 tunni tagant, v\u00f5i last ei tohiks hoida kaisus, see rikub ta \u00e4ra ja ta hakkabki seda tahtma jne. Praeguseks on ps\u00fchholoogid teinud nii palju uurimusi, millest on j\u00e4reldatud, et see on tegelikult t\u00e4pselt vastupidi. Mida rohkem beebi vajadusi rahuldatakse nii toidu osas kui l\u00e4heduse osas, seda tervemad, iseseisvamad, hakkamasaavad ja elust r\u00f5\u00f5mu tundvad lapsed ja hiljem t\u00e4iskasvanud nendest kasvavad.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5i v\u00e4ga tihti juhtus ka seda, et emadel kadus piima \u00e4ra, sest inimesed olid stressis ja v\u00e4ga tugevas elluj\u00e4\u00e4misre\u017eiimis ning loomulikult ka sellep\u00e4rast, et tekkisid pikad vahed ja ema s\u00fcsteemis tekkis info, et piima ei ole nii palju vaja. <\/p>\n\n\n\n
Tihti oleme m\u00e4rganud hologrammi meetodi sessioonidest seoseid, et kui inimesel on eluj\u00f5u stress, on see seotud sellega, kuidas ta sai beebina emapiima. Aga alati mitte sellega kui kaua v\u00f5i kui palju ta seda sai, vaid ka kuidas imetamine l\u00f5petati. N\u00e4iteks v\u00f5ibolla liiga j\u00e4rsult, nii et lapsel tekkis segadus sellega, et miks \u00e4kki see vool n\u00fc\u00fcd \u00e4ra l\u00f5ppes? Ja kas ma saan ikka nii palju kui vajan. Paljud teevad imetamise l\u00f5petamiseks selle valiku, et l\u00e4hevad mitmeks p\u00e4evaks lapse juurest \u00e4ra, et laps ei saaks seda k\u00fcsida ja kellegi teise k\u00e4est nad ju seda ei k\u00fcsi kui ema k\u00e4est. Aga siis tekib lapse jaoks tegelikult kaks stressi – pole ema ega pole piima. <\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ibolla oled sa isegi teinud selliseid valikuid oma lapsega. See avaldus siin ei ole m\u00f5eldud selleks, et keegi peaks ennast s\u00fc\u00fcdi tundma, v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistama oma ema sellistes valikutes. Oluline on teadvustada, et need olid ja on \u00fchiskonnas \u00fcldised t\u00f5ekspidamised, neid on peetud normaalseks, aga need tekitasid lastele paratamatult ikkagi stresse. N\u00fc\u00fcd on oluline seda teadvustada, andestada kui vaja ja teha uued otsused ja valikud, et liikuda eluga edasi ja aidata ise ennast.<\/p>\n\n\n\n
Seega, kui me t\u00e4iskasvanuna oleme stressis, siis alateadvuses k\u00e4ivitub sisemise lapse igatsus tunda turvalisust ja l\u00e4hedust oma vanematega ja saada vajadusel emapiima. Alateadlikullt v\u00f5ib siis k\u00e4ivituda see v\u00e4ikese lapse stress, kus ta tahtis saada midagi, mis talle tundus elluj\u00e4\u00e4miseks vajalik, aga ta ei saanud seda. <\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd, t\u00e4iskasvanuna, hakkab t\u00f5en\u00e4oliselt iga\u00fcks otsima seda, mis asendab talle justkui emapiima. M\u00f5ne jaoks on see j\u00e4\u00e4tis, v\u00f5i \u0161okolaad, m\u00f5ne jaoks kohvi, kakao, puding, koogid, banaan, alkohol, p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ikv\u00f5imalikud valikud, mis kellegi jaoks see lohutustoit v\u00f5i jook on. Kuna emapiim on magus, siis tihti otsitakse asendust samuti magusast toidust.<\/p>\n\n\n\n
Ja kui me igatseme stressi olukorras, et keegi tuleks ja meid lohutaks, siis sisemine laps meie sees igatseb tegelikult ema v\u00f5i isa lohutust v\u00f5i puudutusi, mida ta lapsep\u00f5lves sai v\u00f5i ei saanud. <\/p>\n\n\n\n
Emapiimaga seotud stressid v\u00f5ivad tekitada segadust ka raha loomises. Kui nii \u00f6elda piima, ehk eluj\u00f5u voolu ei olnud, v\u00f5i see l\u00f5ppes \u00e4kitselt \u00e4ra, v\u00f5ivad olla tekkinud ka k\u00fcllusega seotud alateadlikud stressid. N\u00e4iteks hirm, et see vool v\u00f5ib iga hetk \u00e4ra l\u00f5ppeda, v\u00f5i alateadvus on harjunud looma olukordi, kus see (raha) \u00e4ra l\u00f5ppeb v\u00f5i otsa saab.<\/p>\n\n\n\n
Jah, aeg on l\u00e4inud edasi ja see aeg, kus s\u00f5ltusime emast ja tema poolt pakutavast hoolitsusest, hellusest ja toidust, on m\u00f6\u00f6das. N\u00fc\u00fcd peaksime olema iseseisvad ja ennast ise oskama hoida, aga kui lapsena oleme j\u00e4\u00e4nud sellest mingil moel ilma, siis alateadvuses on \u00e4revus ja me ei oska seda teha. Kui me oleme saanud seda lapsep\u00f5lves oma vanematelt parasjagu, siis oskame seda ise paremini pakkuda endale ja ka oma lastele. <\/p>\n\n\n\n
Meil tuleb arvestada kust me tuleme ja millised olid olud meist eelnevatel p\u00f5lvedel, kus tunnete ja kiindumise v\u00e4ljan\u00e4itamine lastele ei olnud norm, vaid pigem nagu midagi piinlikku, v\u00f5i midagi, mis n\u00e4itas n\u00f5rkust. Ja nii on see olnud \u00fcle maailma, see ei ole vaid n\u00f5uka-aja p\u00e4rand, vaid ulatub sadadesse aastatesse tagasi.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f6\u00f6misega seotud segadused v\u00f5ivad olla seotud ka \u00fcsna vastupidiste olukordadega, kui lapsep\u00f5lves kasutati toitu meie lohutamiseks, kui olime endast v\u00e4ljas v\u00f5i kurvad. Vahel antakse lastele, selleks et nende t\u00e4helepanu mujale viia, midagi head s\u00fc\u00fca, v\u00f5ibolla isegi kommi. Ma m\u00e4letan, et minu vanaema andis mulle suhkruvett. Vanasti oli uskumus, et see rahustab. Ja kindlasti viis see t\u00e4helepanu kurvalt asjalt eemale. Aga sellega v\u00f5isime ka kinnitada endale mustrit, et kui me vajame lohutust, siis me vajame midagi magusat.<\/p>\n\n\n\n
Jah, me v\u00f5ime p\u00fc\u00fcda dieetidega seda asja kontrollida. M\u00f5nel \u00f5nnestub enda survestamine ja piinamine rohkem, m\u00f5nel v\u00e4hem. Aga kui selles ei ole teadlikkust, siis on see ikkagi endale uute harjumuste peale surumine ja nii kui libastume, kukume ikkagi vanadesse harjumustesse tagasi.<\/p>\n\n\n\n
Kui me teadvustame oma alateadlikud mustrid ja m\u00f5istame, mis on see, mida me tegelikult vajame, mida p\u00fc\u00fcame toiduga kompenseerida, siis ei ole vaja mitte midagi punnitada. See stress lihtsalt l\u00f5ppeb ja vajadus toiduga oma emotsionaalset seisundit turgutada, kaob. Ehk siis, kui sul on s\u00f6\u00f6mise s\u00f6\u00f6stud, v\u00f5i sa tunned, et s\u00f6\u00f6d rohkem kui keha vajab, v\u00f5i s\u00f6\u00f6d stressi olukorras r\u00e4mpstoitu v\u00f5i palju magusat, ehk sa toidad oma emotsioone, siis on see tegelikult just super hetk hakata tegema enesevaatlust. Ehk, kui olukord on aktiivne, on hea k\u00fcsida endalt k\u00fcsimusi ja vastused v\u00f5ivad tulla esile, miks see muster on tekkinud. <\/p>\n\n\n\n
Nii on sul v\u00f5imalik esmaselt vaadata ja v\u00f5ibolla tuvastada, kust see tunne on alguse saanud. T\u00f5en\u00e4oliselt sa imestad, et see oli v\u00e4ga varajases nooruses. Kui sa tead, mida sa vajad, siis saad seda endale ise pakkuda ja sa ei s\u00f5ltu kellegi teise tunnustusest, puudutusest v\u00f5i teatud s\u00f6\u00f6gist. Teiste puudutused ja tunnustused on siis boonus, millest r\u00f5\u00f5mu tunda. Aga sul ei ole midagi puudu.<\/p>\n\n\n\n
Aga, igaks juhuks mainin, et selline vaatlus kindlasti aitab leida neid olukordi ja p\u00f5hjuseid ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka toob sulle ahha-taipamisi, aga see on ikkagi meele tasandil. Hologrammi meetod on n\u00e4idanud, et neid s\u00fcgavaid juuri, baasilisi s\u00fcndmuseid, millest mingid alateadlikud mustrid on alguse saanud, me ei m\u00e4leta. Seet\u00f5ttu saad t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4psemat tagasisidet, kasutades peegleid, n\u00e4iteks terapeute v\u00f5i m\u00f5nda meetodit, millega saab suhelda alateadvusega. <\/p>\n\n\n\n
Sa v\u00f5id t\u00f6\u00f6tada ka positiivse lausega, ehk afirmatsiooniga ja viia oma t\u00e4helepanu sellele, et sul on k\u00f5ik olemas mida sa vajad ja mida veel ei ole, seda saad sa alati luua. Oluline on sul tunda kindlalt, et k\u00f5ik oleneb sinust. Ja l\u00f5petuseks \u00fcks positiivne afirmatsioon, millega ennast aidata kui avastad, et su s\u00f6\u00f6mine ei ole tervislik v\u00f5i p\u00e4ris nii nagu soovid:<\/p>\n\n\n\n
Merlya<\/p>\n\n\n\n
S\u00f6\u00f6misega seotud alateadlikest \u00e4revustest arutlesime Mystiqiga koos ka “Peegelduste” sarja 9. episoodis.<\/p>\n\n\n\n