Ma ei mäleta enam millal täpselt, aga ühel hetkel ilmus minu ellu selline mõiste nagu IQ. See on number, milles kajastub inimese intellektuaalsed võimed. Siit ja sealt lugesin, et näe selle ühe kuulsa inimese IQ on nii suur number. Sellest tekkis mulle mulje, et igal inimesel on mingi intellektuaalsuse tasand, mis on talle sündides kaasa antud. Jäi mulje, et see tasand kehtib tal igas tegevuses tem elus ja mis ei muutu ajas.
IQ avaldumine muutub vastavalt kontekstile
Tänu hologrammi sessioonidele olen nüüd taibanud, et see vaatenurk on reaalsusest päris kaugel. Täna paistab nii, et inimese IQ tase sõltub väga palju konkreetsest kontekstist. Mingis konkreetses kontekstis võib inimese IQ avalduda väga kõrgel tasemel ja teises teemas on see üpris olematult. Või isegi täpsem oleks öelda, et teatud kontekstides ei ole inimesel ligipääsu oma kõrgele IQ-le. Selle kasutamine oleks nagu nähtamatu seina poolt blokeeritud teatud konkreetses teemas. Teatud teemasid on siis inimene võimeline väga põhjalikult ja teadlikult analüüsima ning vaatlema. Teiste teemade puhul on inimese analüüs, teadlikus ja vaatlemine välja lülitatud.
Aju tasandil on seda protsessi lihtsustatult kirjeldatud nii, et teatud teemades saab inimene kasutada aju välimist koort ehk korteksit ja teatud teemades on intellektuaalsed võimed pärsitud. Aju välimises kihis ehk ajuoores toimub põhiline teadliku mõttetegevuse signaalide aktiivsus. Teatud teemades, kus tugevad alateadlikud ellujäämise seosed, on inimesel see signaalide aktiivsus ajuoores oluliselt madalam.

Kui organismile tundub, et tema elu on ohus (füüsiline valu, vaimne tõrjumine, emotsionaalne sundimine vms.), siis lähevad käiku ellujäämise funktsioonid. Tõenäoliselt selleks, et ellujäämine oleks kiire ja tõhus, on evolutsiooniliselt nii kujunenud, et aju välimist kihti kaasatakse ellujäämise puhul väga vähe. Signaalid suunatakse otse limbilisse ajju ja amügdalasse, et kogu füsioloogia ja erinevad funktsioonid aitaks inimesel tõhusamalt ellu jääda. Aju välimine kiht ehk mõtlemine lülitub välja.
Kuidas see igapäevases elus väljendub?
Näiteks võib inimene osata kõrgemat matemaatikat ja ta on võimeline seda oskust oma tööülesannetes kasutama. Samas ta ei saa teha lihtsat pere eelarvet ja järgida seda järjepidevalt ning hoida enda finantsid distsiplineeritud. Erinevaid põhjuseid, miks inimene ei saa isiklikes raha asjades enda ajukoort kasutada, võib olla mustmiljon. Võib-olla ta koges lapsena peremudelist suurt stressi seoses rahadega, võib-olla ta sai palju karistada seoses rahaga, võib-olla ema-isa läksid lahku rahaasjade pärast. Nimekiri on lõputu, mis võib inimese alateadvusesse luua sellised seosed. Raha teema peremudelis on alateadvuses võrdunud ellu jäämisega ja intellektuaalsed võimed matemaatikas ei rakendu pere eelarvestamisel.
Nagu eespool kirjutasin, siis ellujäämise režiimis ei tööta ajukoor tõhusalt ja inimene ei saa analüüsida ning selgelt mõelda teemades, kus ta on kogenud ohtu enda elule. Isegi kui see oht olnud kaudne (riidlemine, süüdistamine, ema-isa vahelised pinged) ja keegi otseselt ei ole elu kallale kippunud. Kuna need seosed on salvestunud alateadvusesse, siis inimesel on peaaegu võimatu seda teemat ise mentaalselt selgeks mõelda. Samuti puudub tal siis ka võime teiste inimese mentaalseid selgitusi mõista, sest mentaalne töötlus on kontekstis tugevasti häiritud. Nii kui jõutakse turbulentsetele alateadlikele segadustele lähedale, siis lülitatakse ajukoor ehk mõtlemine välja. See tähendab, et vestluskaaslane ei protsessi enam teemat mentaalselt ja pigem tulevad pinnale emotsionaalsed reaktsioonid.
Hologrammi sessioonis otsitakse ja lõpetatakse alateadlikke ellujäämise seoseid.
Hologrammi sessiooni ajal kasutatakse inimese alateadvuse reaktisoone, et liikuda just kõige turbulentsemate alateadlike seoste poole. Sessiooni juhendajal endal puuduvad täpselt need seosed, mis on kliendil ja see ei mõjuta teda nii palju kui klienti. Kuna sessiooni ajal tehakse kogu aeg märkmeid, siis säilib protsessis analüüs ja teadlik liikumine ka kõige turbulentsemates teemades.
Hologrammi sessiooni tulemuseks on see, et inimene saab konkreetses kontekstis kasutada enda IQ-d jälle parimal moel. Tekib vabadus kasutada uuesti aktiivselt oma ajukoort erinevates teemades ja tegevustes. Inimese sooritus paraneb. Tekib selgus taotluste loomisel konkreetses teemas ja ka energia nende taotluste ellu viimiseks.
Mystiq Martti Nõu